mandla maalingus märkmik

Jõulukingitused. Mida kinkida jõuludeks?

Oh see rõõmu ja ahastuse aeg on jälle saabumas! Jõulukingitused on alati ärev teema. Kes kogub juba septembrist, kes jookseb viimasel minutil poodi, kes eirab. Parem kui üldse ei peaks tegema aga teisalt on nii tore ju saada. Jõulukingiks saadud sokke jagub julgesti järgmiste jõuludeni, vidinaid ja pudinaid tuleb aina juurde. Mida siis kinkida? Ma usun, et ma tean vastust. Emotsioone.

Asjad, mis kõnetavad.

kollane mandla taustalHiljuti kui sõbrannale külla läksin, veidike enne jõule- novembris, võtsin kaasa ühe armsa kuldkollase mandala mille olin just valmis saanud. Varajane jõulukink. Tema elevus ja üllatus oli nii siiras ja lahe kui ta oma kingitust siidipaberist lahti kruttis. Vaatas oma uut sisustuselementi ja teatas, et võtab oma lemmik artisti plaadi elutoa seinalt maha ja paneb mandala sinna asemele. Ausalt, ma pidin tooli pealt maha kukkuma. Ilmselgelt ei ole tegu teismelisega kes seinad plakateid täis kleebib, täna üks, homme teine esineja. Tegu on aastakümneid tulihingeliselt konkreetselt ühte artisti fännanud täiskasvanud inimesega. Tegi ikka hingele pai küll!  Oma eestlasliku tagasihoidlikuse juures pobisesin miskit sellist, et ega see nüüd nii ka päris mõeldud ei olnud. Mille peale sain vastuseks sama tagasihoidliku pomina, et ega ma tegelikult enam niiväga ei fänna ka… Ma pole siiani päris kindel kumb nüüd kummale täpsemalt kingituse tegi. Emotsioon oli mõlemapoolne ja tugev.

beebi unenäopüüdjaEelmisel aastal sai üks beebitüdruk minult jõuludeks tillukese unenäopüüdja. Jalajäljekesed keskel. No ei tõusnud minu käsi ostma järjekordset plastikust kulinat-kõrinat. Mida ühel väiksel inimesel ikka vaja on kui sooja tuba, täis kõhtu ja emme-issi hoolt ning head und. Oma üllatuseks sain kohe kiire vastuse: „Suur aitäh imeilusa püüdja eest! Paneme kohe ülesse, sest tal just mingi periood pahade unedega.“ Johanna. Nii, et kes veel kahtleb siis unenäopüüdja on suurepärane kink- katsikukink, sünnipäevakink, jõulukink. Pikemat lugu ühe natuke suurema printsessi unenäopüüdjast saad lugeda siit: Ühe unenäopüüdja lugu

Miks ma teen jõulukingitused ise?

Mina olen enamuse ajast kõik jõulukingitused ise teinud, kuid olen ka ostnud teiste meistrite käsitööd. Eelnevalt on tarvis muidugi kõva kodutöö ära teha. Inimesed mu ümber on ilmselt harjunud, et kostitan neid küsimustega nagu: „Kui see oleks sinu küljes siis mis värvi see oleks?“ või „Kas pigem tihe kiri või suur ja konkreetne?“ Ja nii saavadki kõik põhimõtteliselt sama asja aga personaliseeritult. Minu jaoks jääb ära 20 erineva eseme välja nuputamine. Idee ja eripära loevad sama palju kui asi ise.  Ma usun, et väärtus ei ole niivõrd asjas, vaid selles, et see on valmistatud mõeldes just Sulle. Loomulikult on keeruline kappi mahutada kõik kingiks saadud eriilmelised kruusid ja kausid, seepärast katsun ka mina hoida väiksemat formaati kingituste juures. Aastate jooksul on minu poolt jõuluvana kingikotti  pugenud helkur-ripatsitest pitsiliste piparkookideni. Vaata lähemalt:  KINGITUSED

täpp tehnikas käsitsi maalitud jõuluehtedPalju me võtame aega tegelikult iseendale?

Nende kingituste loomine on minu jaoks kvaliteetaeg enesega ja mulle armsate inimestega. Mõtlen, tunnetan ja sobitan. See ei ole töö, see on rutiinist välja astumine. Katsetamine, millegi uue proovimine, õppimine ja enesearendamine kõik ühes. Tulemuseks on ainulaadne jõulukink. Oma õpitubades näen tihti imelist transformatsiooni. Inimene kes on õpitoa algul täiesti veendunud, et ei suuda luua ega omandada midagi uut, avastab, et on eneselegi märkamatult valmis teinud kauni asja. See on minu, kui koolitaja, jaoks see kõige väärtuslikum hetk. Seega tunnustan kõiki julgeid ja imelisi inimesi kes on võtnud proovida midagi uut valmistada. Kõiki, kes on valinud kohalikku käsitööd kingikotti. Kõiki, kes on valinud uhke jõulupeo asemel koosloomise peo õpitoa näol. Vaata lähemalt:  KOOLITUSKALENDER

 

Olen alati olnud selle poolt, et omasid tuleb hoida. Meil kõigil on tutvusringkonnas keegi kes valmistab ise midagi imelist oma kätega või peab kogukonnas pisikest poekest või pakub  vajalikku teenust. Eestlased on äärmiselt leidlik ja andekas rahvas. Mina valin oma lilled kohalikust lilleärist, vajaliku eseme või teenuse aga sõbra ja tuttava ettevõttest. Seepärast teen ka koostööd kohaliku armsa väikse poekesega Mööblilaegas www.mooblilaegas.ee Praegusel „ellujäämis“ ajastul on see eriti tähtis. Hoiame omasid!